Õpilasele
Kogukonnapraktika annab sulle selgema pildi kodanikuühiskonnast ja kolmandast sektorist ning võimaldab sul laiendada oma maailmavaadet, panna teadmisi proovile, praktiseerida oskusi ebaharilikul moel ning õppida enda kohta midagi sellist, mida sa pole varem osanud märgata või väärtustada.
REGISTREERU PRAKTIKALE!
See kogemus annab sulle ideid, kuidas sa ise võiksid rohkem märgata, panustada ning muuta meie ühiskonda õiglasemaks ja paremaks kohaks, kus elada. “Kõige olulisemaks [kogukonnapraktika] tulemuseks on vast selgem arusaam, et elu meie ümber on just selline, milliseks me ta ise oma ettevõtmistega kujundame, ning igaüks saab seejuures oma oskuste ja teadmistega panustada, olgu koolieas või hiljem.” Kersti Kaljulaid, Eesti Vabariigi president
Kogukonnapraktika protsess on lihtne: kõigepealt valid vabaühenduse, kelle teemavaldkond sind köidab või pakub sulle piisavalt väljakutset ning samal ajal läbid ühiskonnaõpetuse ainekursuse, kust saad konteksti tajumiseks vajalikud teadmised.
Enne kui alustad praktikaga, vaata üle sammud, millest praktika koosneb. Allpool on kirjas ka vajalikud materjalid, soovitused teistelt noortelt ning vastused korduma kippuvatele küsimustele (KKK). Kui sa oma küsimusele sealt vastust ei leia, siis kirjuta või helista meile.
Kogukonnapraktika 11 sammu
- Tutvu programmiga, praktikapäevikuga ja noorte lugudega. Vaata KKK osa allpool.
- Pane paika, et mis on sinu praktika eesmärgid. Vaata üle oma eesmärgid ja uuenda oma plaanid vajadusel kogu praktika kestel.
- Vali vabaühendus, kuhu soovid praktikale minna.
- Võta juhendajaga ise ühendust ja lepi esimene kohtumine. Siin on näide kirjast, mida juhendajale saata!
- Registreeru praktikale.
- Täida praktikaülesanded, küsi, uuri ja löö kaasa. Sulle ja juhendajale on abiks ka vabatahtliku tegevuse ja praktika hea tava.
- Täida praktikapäevikut pidevalt. Kasuta esimesel ja viimasel kohtumisel, aga ka iga tegevuse lõpus.
- Räägi oma praktikakogemusest koolitunnis ja (kooli)meedias.
- Anna meile tagasisidet kogukonnapraktika kogemusest (sest teised noored soovivad sellest kuulda).
- Jaga teiste noortega oma lugu.
- Ole edaspidigi hea ja julge kodanik.
Mida kogukonnapraktika annab?
Esiteks, põnevad inimesed. Praktika ajal tutvud inimestega, kes teevad meie maailma hoolivamaks ja õiglasemaks ning mõistad paremini, kuidas ka sina ise saad ühiskonda panustada, et just need valdkonnad, mis sulle kõige enam korda lähevad, saaksid paremaks. Võib-olla oled neist organisatsioonidest või inimestest enne meedia vahendusel midagi kuulnud, aga nüüd on sul võimalus nende käest otse kõike kodanikuühiskonna ja vabaühendustega seonduvat küsida ning oma küsimustele vastused leida.
Teiseks, mõlemapoolne õpe. Ühelt poolt saad sina kogukonnapraktika käigus eluks vajalikud oskused nagu probleemide märkamine, neile lahenduste leidmine, koostöö, oma kogemuste sõnastamine ja analüüsimine – oskused, mida üksnes teoreetiline õpe ei paku. Teisalt on ka sinul selliseid teadmisi, mis aitavad selle organisatsiooni, kuhu sa praktikale lähed, tööd lihtsustada ja efektiivsemaks muuta. Seega on praktika näol tegemist sellise kahele osapoolele kasuliku ja huvitava koostööga.
Kolmandaks, õpid ennast tundma. Kuna sa saad endale ise valida fookuse, millele praktika jooksul keskenduda, siis õpid vastutust võtma, saad kaardistada oma nõrku ja tugevaid külgi ning enda arengut selle kogemuse jooksul. See võimaldab ka sul endal ühiskonnas kergemini oma kohta leida, kui tunned ära küsimused, mis sind kõige enam puudutavad.
Neljandaks, töökogemus. See aitab see viia end kurssi töövõimaluste ja erinevate ametitega. See annab sulle eelise sisenemisel tööturule ja oma õpingute jätkamisel ning aitab kaasa, et leiaksid õige eriala, millele pühenduda.
Egle Lugu:
Praktikal käinud noored soovitavad:
“Kogukonnapraktika on omamoodi kogemus. See tekitab sinus suure heaolutunde, sest sa tead, et oma tegevustega sa aitad kedagi.” Toidupanga praktikant, Rakvere Gümnaasium
“Valige võimalusel selline vabaühendus, mis kattub teie huvidega. Usun, et siis on lihtsam ja meeldivam praktikat läbida.” Võrumaa Arenguagentuuri praktikant, Antsla Gümnaasium
“Uuri enne valiku tegemist põhjalikult variante, kuid samas ole vabaühendust valides ka piisavalt kiire. Nii ei jää midagi viimasele hetkele ning saad ka ise olla oma valikuga rahul ja õnnelik, et said nii toredaid kogemusi ja uusi teadmisi.” Tarvastu Noortekeskuse praktikant, Tarvastu Gümnaasium
“Hea tunne on teisi aidata ning see on seda aega väärt.” Loomeruumi praktikant, Rapla Ühisgümnaasium
“Kogukonnapraktika on kindlasti kasulik, sest see arendab koostööoskusi ning õpetab organisatsioone seestpoolt tundma.” Karmeli koguduse praktikant, Rakvere Gümnaasium
“Riietuge vastavalt ilmale.” Ökokrati praktikant, Rakvere Gümnaasium
“Üheskoos on lõbusam. Mida rohkem, seda uhkem.” Rallirada praktikant, Rakvere Gümnaasium
“Esialgu võib tunduda, et ei ole tuju kogukonnapraktikaga tegeleda, kuid kui jõuate kokkuleppele ning alustate ülesannetega, siis tekib kohe tuju sellega tegeleda. Ärge kindlasti valige seda, mida valivad teie sõbrad – valige see, mis teile endale meeldib ning mis teid huvitab.” Virumaa loomade varjupaiga praktikant, Rakvere Gümnaasium
“Ole julge! Ära karda võtta midagi põnevat ja head! Kindlasti saad kõigega hakkama!” Haapsalu Toidupanga praktikant, Läänemaa Gümnaasium
“Kindlasti peate seda võimalust kasutama. See on päris huvitav ja kasulik tegevus. Saab teisi aidata ja lisaks saab ka eesti keele praktikat.” Viljandi kodutute loomade varjupaiga praktikant, Tartu Annelinna Gümnaasium
“Võib tunduda õudne, et pead selle peale oma vaba aega kulutama, aga see on lõbus. Mine koos sõbraga ja teil on väga vahva. Saate teha midagi, mida te tavaliselt ei tee. Väga arendav.” HÕFFi (Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival) vabatahtlik, Läänemaa Ühisgümnaasium
“See kogemus on kindlasti väga vajalik selleks, et mõista ühiskonnas neid probleeme, millega igapäevaselt kokku ei puutu. Seda muidugi juhul, kui valida vabaühendus, mis tegeleb mingil moel abivajajatega.” Pagula praktikant, Läänemaa Ühisgümnaasium
“Kogukonnapraktika on väga lõbus ja kasulik ettevõtmine, kindlasti soovitan seda järgmistele noortele, kellel on selline asi veel ees.” Haljala noortekeskuse praktikant, Rakvere Reaalgümnaasium
“See paneb uskuma, et kõik on võimalik.” Aasukalda Päästekomando praktikant, Rakvere Reaalgümnaasium
Korduma Kippuvad Küsimused
Mis on vabaühendus?
Vabaühendus on avalikes huvides tegutsev kodanikualgatus, mille tegevus ja juhtimine on sõltumatud avalikust võimust ja äriettevõtetest ning mis on suunatud ühiskondlike muutuste elluviimisele: mõne ühiskondliku probleemi lahendamisele, kindla ühiskonnagrupi huvide kaitsmisele või laiemalt ühiskonna heaolu suurendamisele. Vabaühenduste käitumist Eestis reguleerib vabaühenduste eetikakoodeks.
Vabaühendused on seltsingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja nende katusorganisatsioonid, aga ka registreerimata liikumised. Sama tähendusega on ka sõna kodanikuühendus. Ingliskeelne vaste on non-governmental organization (NGO) ehk valitsusväline organisatsioon. Näiteks rahvusvaheline organisatsioon Greenpeace on vabaühendus, seevastu UNESCO aga mitte; Eesti Roheline Liikumine on valitsusväline organisatsioon, Riigimetsa Majandamise Keskus mitte.
Eestis kuuluvad vabaühenduste hulka huvikaitse organisatsioonid, külaliikumised, sotsiaalseid teenuseid pakkuvad ühendused, huvitegevuse, rahvaspordi ja vaba aja korraldamisega tegelevad klubid, kogudused ning erialaliidud juhul, kui vähemalt osa nende tegevusest on suunatud avalikkusele ja ühiskonna huvide eest seismisele.
Vabaühenduste alla ei kuulu korteriühistud, erakonnad, äriettevõtete ühendused ja eratulu teenimisele keskenduvad ühendused ega ka ainult oma liikmetele suunatud tegevustega kogudused ja erialaliidud, isegi kui nad on juriidiliselt MTÜ-d.
Mis on Vabaühenduste Liit?
Vabaühenduste Liit (end. EMSL ehk Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit) on avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste katusorganisatsioon, kes töötab selle nimel, et Eestis oleks mõjus kodanikuühiskond, kus inimesed tahavad, saavad ja oskavad osaluse ning koostöö kaudu juhtida ühiskondlikke muutusi.
Kust leida sobiv vabaühendus?
- Vabaühendused, kes ootavad noori praktikale, leiad andmebaas.heakodanik.ee, klikkides aknal “Osaleb kogukonnapraktikas”, et lülitada see filter sisse. Vabaühendusi saad filtreerida piirkonna või teemavaldkonna järgi.
- Kui ei ole sobivat või kohti ei jätku, siis uuri samas andmebaasis ka teisi ühendusi, lülitades välja filtri “Osaleb kogukonnapraktikas”.
- Lisaks saad otsida ka vabatahtlike väravast: vabatahtlikud.ee
- On olemas ka teisi vabaühendusi, kes on tublid tegijad, aga ei kuulu veel nendesse andmebaasidesse. Nende kohta uuri oma kohaliku maakondliku arenduskeskuse MTÜ-de konsultandilt või noorte ettevõtlikkuse konsultandilt.
- Küsi ka vanematelt, sõpradelt, tuttavatelt õpetajatelt, sest tihti nad kuuluvad huvitavatesse ühendustesse või organisatsioonidesse.
- Google it!
- Võta meiega ühendust – püüame leida lahenduse!
2.-6. variandid eeldavad, et sa võtad ühendust vabaühendustega, kes ilmselt veel kogukonnapraktika programmist ei tea, kuid kellel võib samuti olla huvitavaid ja kasulikke ülesandeid, mille tegemisel sa saaksid abiks olla. Ole lihtsalt veenev ja põhjenda ära, et miks sa soovid oma praktikat teha just selles vabaühenduses!
Kui soovid nendega koostööd alustada, siis tee nii:
- Võta ühendust. Leia sellest vabaühendusest endale kontaktisik, kellele helistad ja kirjutad. Tutvusta talle kogukonnapraktika programmi, ajakava, oma eesmärki ja soovi ning räägi veidi ka tema rollist selles programmis.
- Saada talle kogukonnapraktika kodulehe juhendajatele mõeldud osa link.
- Kui kirjale paari päeva jooksul vastust ei tule, siis helista talle. Telefonikõne on sageli kiireim variant, et kontakti luua. On võimalik, et ta pole seda näinud, pole jõudnud vastata või võttis aega mõtlemiseks – igal juhul aitab telefonikõne tal mõista, et sul on tõsine soov panustada.
- Anna talle aega mõtlemiseks ja meeskonnas arutamiseks, lepi kokku aeg, millal uuesti temaga kontakti võtad ja hoia kokkuleppest kinni.
- Kui jõuad lõpuks vabaühendusega kokkuleppele, et saad seal praktikat teha, siis lepi juhendajaga kokku esimene kohtumine ning registreeri praktikale, märkides vormi ka tulevase juhendaja kontaktid.
- Ja… tuld!
Mis on vabaühenduse valikul kõige olulisem?
Vali vabaühendus teemavaldkonna järgi, mis sind kõnetab.
Mõtle, kas tahad sellest teemast rohkem teada, otsid ideid leidmaks sobivat elukutset või soovid hoopis tegeleda sinu jaoks tundmatu teemaga ning praktika abil oma silmaringi laiendada.
Pea meeles:
- Vali endale huvipakkuv ühendus ja tegevused – nii saad paremini rakendada kõiki neid teadmisi ja kogemusi, mis on sinus peidus.
- Vali ja paku neid tegevusi, mis panevad sind ennast proovile – nii saad ennast paremini tundma õppida ja ennast ületada, mistõttu on tulemused sinu jaoks tähenduslikumad.
- Kindlasti võib ette tulla ka neid tegevusi, mis on sinu jaoks igavamad, aga võib juhtuda, et vabaühenduse arengu ja toimimise jaoks on just need väga väärtuslikud. Ära loobu, vaid tee ära! ! Mõtle juurde veel ka midagi huvitavat! See on tihti koht, kus andmisest tekkiv hea tunne kasvab veelgi.
Kas ma pean praktikat läbima just MTÜ-s?
Kogukonnapraktikat saab läbida nii mittetulundusühingutes (MTÜ) kui ka sihtasutustes (SA) tingimusel, et ühing tegutseb ühiskonna huvides ning praktikategevused kannavad sotsiaalset või ühiskondlikku eesmärki ja toovad kasu eelkõige kogukonnale, näiteks taotletakse sotsiaalseid muutusi või ühiskonna heaolu parendamist mõnes kitsamas valdkonnas (linnaruumis, hariduses, soolise võrdõiguslikkuse vallas jne).
Praktikat võib samadel tingimustel – fookus kogukondlikul kasul ja ühiskondlikul muutusel – läbida ka teistes juriidilistes vormides, nagu sotsiaalsetes ettevõtetes, mis on ettevõtlusega tegelevad vabaühendused või sada protsenti sotsiaalse eesmärgiga eraettevõtted, või kohaliku omavalitsuse allasutustes (noortekeskustes, huvikoolis või hooldekodus jne).
Praktikategevused peavad nendes kohtades olema väga selgelt suunatud kogukonnale või ühiskonnale laiemalt, näiteks veebilehe koostamine või turunduskampaania tegemine mõnele sotsiaalsele ettevõttele, noortekeskuse koostöö Toidupangaga toidukogumispäevadel, tantsuklubi korraldatav heategevuskontsert koolis või kodukohas, jõulupidu hooldekodus koos külaseltsiga.
Korteriühistud, erakonnad, äriühingud ega eratulu teenimisele keskenduvad ühingud ei ole vabaühendused, mistõttu need praktikakohaks ei sobi.
Milleks mulle praktikapäevik?
Päevik aitab sul olla praktikal tähelepanelikum, märgata olulisi detaile vabaühenduse töös ja iseenda juures, tuua praktikal tehtust ja nähtust välja kõige olulisem ja paigutada see laiemasse pilti. Päevik on sulle tunnis abiks analüüsiülesandeid täites ning ka tulevikus, et meenutada praktikal kogetud oskuste ja teadmiste arengut.
Päevik aitab ka õpetajal ja juhendajal mõista sinu tegevuste käiku, mida sa enda arvates oled õppinud, ja teha praktikast järeldusi.
Olenevalt sellest, kuidas lepite kokku õpetajaga, võib päevik olla täidetav kas käsitsi või elektrooniliselt.
Pea meeles, et päevik on sinu tööriist, mitte hinde saamiseks mõeldud tarbeese.
Mis on vabatahtliku pass?
Vabatahtliku pass on mõeldud igale vabatahtlikule, kes soovib vabatahtliku tegevuse käigus saadud teadmised, oskused ja kogemused üles tähendada. Seda saab kasutada koos elulookirjeldusega tööturul, õpingutes või stipendiumidele kandideerides. Eriti kasuks tuleb see rahvusvahelistes programmides, näiteks Euroopa vabatahtliku teenistuse, noortevahetuse ja Erasmus+ programmi puhul, kuna kirjeldab hästi sinu õppimisvõimet, mis on töömaailmas üks olulisimaid pädevusi.
Praktikapäevik on vabatahtliku passi sõsardokument, mida saab kasutada samal viisil kui vabatahtliku passi, aga ta erineb selle poolest, et seda saab täita vaid korra, keskendudes vaid ühele kogemusele. Seega kui jätkad vabatahtliku tegevusega pikemalt pärast praktikat või lööd aktiivselt kaasa mitmetes ühendustes, on mõistlik uued kogemused üles tähendada vabatahtlikku passi, kuna seda saab pidevalt täiendada.
Mis on vabatahtliku tegevuse hea tava leping?
Vabatahtliku tegevuse hea tava on vabatahtlike ja vabaühenduste vahelisi häid suhteid soodustavate põhimõtete kogum. Head tavad aitavad ühtlustada erinevate osapoolte arusaamu ja vastastikuseid ootuseid tegevuste elluviimisel nii, et tulemused oleksid nii kõigile osapooltele kui ka ühiskonnale parimad. Hea tava aitab luua soodsat ja toetavat keskkonda vabatahtlikuna tegutsemiseks ning eneseteostuseks aktiivse kodanikuna.
Kuigi kogukonnapraktika ei ole sinu jaoks vabatahtlik tegevus, sarnaneb organisatsiooni jaoks sinu vastuvõtmine, sinu eest vastutuse võtmine ja juhendamine vabatahtliku vastuvõtmisega. Nii praktikandil kui ka vabatahtlikul on samuti vastutus oma tegevuste võtmiste, läbiviimise ja lõpetamise eest.
Mis vahe on vabatahtlikul, töövarjul ja praktikandil?
Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja rahalist tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Samas ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks oma pereliikmete abistamist ning rahalisi või esemelisi annetusi neile. Vabatahtlik tegevus võib olla omaalgatuslik ehk iseseisev või osalemine mõne organisatsiooni algatatud tegevustes.
Töövarjuks olemine tähendab töö jälgimist ja/või töötamist teises organisatsioonis eesmärgiga tutvuda selle organisatsiooni töö ja valdkonnaga. Töövari on inimene, kes tööd jälgib, võõrustaja on inimene või organisatsioon, kelle tööd jälgitakse. Jälgimine võib toimuda terve päev või lühemat aega, soovituslikult küll mitte alla nelja tunni.
Praktika on osa õppekavast, mil (üli)õpilane on juhendaja juhendamisel ajutiselt töökeskkonnas ning õpib vastavalt praktikale seatud eesmärkidele ja ülesannetele oma teadmisi ja oskusi töös rakendades. Kõige levinum on praktika erialaste teadmiste ja oskuste saamiseks ülikooli tasemel, kuid praktika toimub nii tööl ametikohustuste täitmiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks kui ka üldhariduskoolides teadmiste süvendamiseks valitud teemavaldkonnas. Kvaliteetne praktika tähendab (üli)õpilase ajutist tööl viibimist, tavaliselt väljaspool (üli)kooli, mis toimub õppimise ja hindamise raamistikus, kus (üli)õpilane võtab individuaalselt vastutuse õppida. Praktika peamiseks sisuliseks küsimuseks peab olema „Mida ma praktikal õppisin?“, mitte „Mida ma praktikal tegin?“.
Miks kogukonnapraktika on minu kooli õppekavas?
Selleks on kolm väga head põhjust:
- Kogukonnapraktika annab sulle võimaluse õppida väljaspool kooli, tutvuda uute inimestega ning õppida võtma vastutust. Praktika vabaühenduses arendab sinus empaatiavõimet, ettevõtlikkust, planeerimis- ja suhtlemisoskust ning kasvatab meeskonnatunnet. Samuti õpid oma tegevusi analüüsima, andma tehtud tööle tagasisidet ning ammutama saadud kogemusest teadmisi. Juhendajate abil on seda lihtsam ja kiirem õppida.
- See aitab sul ühiskonnaõpetuses õpitut paremini mõista ja näha seoseid teemade vahel, mis esmapilgul ei tundu seotud olevat. Praktika kestab väga lühikest aega, aga see annab hea sissevaate ühiskonna toimimisse: mis on selle head küljed, mida väärtustada, ja halvad küljed, mida ennetada. Tänu kogukonnapraktika kogemusele orienteerud sa paremini ühiskonna protsessides. Seetõttu ongi kogukonnapraktika just ühiskonnaõpetuse osa. Ühiskonnaõpetus omakorda arendab sinu kodanikupädevust, mis on kiiresti muutuvas maailmas üks olulistest pädevustest – ühiskonnateadlik kodanik on hooliv, märkab olulisi detaile, julgeb seista enda ja teiste õiguste eest ning osaleb meie ühiskonna heaolu loomises. Kui riigis elavad passiivsed inimesed, siis nõrgeneb kodanikuühiskond, kitsenevad kodanikuõigused ning heaolu väheneb, sest see protsess on otseses seoses inimeste enda aktiivse hoiakuga.
- See aitab muuta haridust paremaks. Kogukonnapraktika on üks meetod, kuidas muuta kooli õppekava praktilisemaks, arendada noorte kodanikupädevusi ja luua paremat kontakti reaalse eluga.
Mis on kodanikuühiskond ja kust ma selle kohta infot saan?
Eestis määratletakse kodanikuühiskonda kui kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit.
Vaata edasi, mis vahe on kolmandal sektoril ja kodanikuühiskonnal.
Organiseeritud kodanikuühiskonnast ehk vabaühendustest saad ülevaatliku pilti kodanikuühiskonna amanahhist, mis koondab endas mitmete uuringute tulemusi. See koostati 2015. aastal.
Põhjalikumalt ja regulaarselt loe kodanikuühiskonnast:
- Ajakirjast Hea Kodanik ja trükistest ISSUUs (osa võib olla ka su kooli raamatukogus)
- Vabaühenduste liidu kodulehelt Hea Kodanik
MTÜ alustamisest ja arendamisest:
- Maakondlike arenduskeskuste kodulehelt MAKIS
Kae ka uudiseid ja arvamusartikleid kodanikuühiskonna aladelt (neid saab jooksvalt lugeda ka uudiskirja ja Facebook’i kaudu liidu lehelt või kogukonnapraktika lehelt).
Kust ma saan infot, kui soovin panustada rohkem või ise midagi algatada?
Valik keskkodadest, kust võiksid leida kasulikku, kui soovid…
…minna vabatahtlikuks
noored.ee -> euroopa vabatahtlik teenistus (EU riikides)
armastanaidata.ee/annetan-aega
…minna praktikandiks
heakodanik.ee/kogukonnapraktika & andmebaas.heakodanik.ee
…teada rohkem kodanikuühiskonnast
…osaleda otsustamises
FB: osaluskohvikud & enl.ee/osaluskogud
noored.ee -> noorte osalusprojektid
…saada annetajaks
…luua oma MTÜ
…saada nõu ja abi algatamisel (sh koolitused)
makis.ee (maakondlikud arenduskeskused: noorte ettevõtlikkuse konsultandid)
…hakata eeskujuks
noored.ee -> noortekohtumised
…saada oma tegevustele rahastust
Kaasa oma tegevustesse kindlasti ka kohalikke toetajaid, annetajaid ja sponsoreid!
| Detect language Afrikaans Albanian Arabic Armenian Azerbaijani Basque Belarusian Bengali Bosnian Bulgarian Catalan Cebuano Chichewa Chinese (Simplified) Chinese (Traditional) Croatian Czech Danish Dutch English Esperanto Estonian Filipino Finnish French Galician Georgian German Greek Gujarati Haitian Creole Hausa Hebrew Hindi Hmong Hungarian Icelandic Igbo Indonesian Irish Italian Japanese Javanese Kannada Kazakh Khmer Korean Lao Latin Latvian Lithuanian Macedonian Malagasy Malay Malayalam Maltese Maori Marathi Mongolian Myanmar (Burmese) Nepali Norwegian Persian Polish Portuguese Punjabi Romanian Russian Serbian Sesotho Sinhala Slovak Slovenian Somali Spanish Sundanese Swahili Swedish Tajik Tamil Telugu Thai Turkish Ukrainian Urdu Uzbek Vietnamese Welsh Yiddish Yoruba Zulu |
Afrikaans Albanian Arabic Armenian Azerbaijani Basque Belarusian Bengali Bosnian Bulgarian Catalan Cebuano Chichewa Chinese (Simplified) Chinese (Traditional) Croatian Czech Danish Dutch English Esperanto Estonian Filipino Finnish French Galician Georgian German Greek Gujarati Haitian Creole Hausa Hebrew Hindi Hmong Hungarian Icelandic Igbo Indonesian Irish Italian Japanese Javanese Kannada Kazakh Khmer Korean Lao Latin Latvian Lithuanian Macedonian Malagasy Malay Malayalam Maltese Maori Marathi Mongolian Myanmar (Burmese) Nepali Norwegian Persian Polish Portuguese Punjabi Romanian Russian Serbian Sesotho Sinhala Slovak Slovenian Somali Spanish Sundanese Swahili Swedish Tajik Tamil Telugu Thai Turkish Ukrainian Urdu Uzbek Vietnamese Welsh Yiddish Yoruba Zulu |
Hea kodanik:
- tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistab, et elusolendid on asjadest tähtsamad
- aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid
- astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu
- teeb tööd ja õpib kogu elu
- austab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi ning täidab seadust ka väikestes asjades
- tunneb huvi ühiskonnas toimuva vastu, on poliitiliselt teadlik, ilmutab kodanikuaktiivsust ega pea end tähtsusetuks inimeseks
- austab inimväärikust, võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev
- hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele
- tunneb ajalugu ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri
- on aus, lahke, sõbralik ja peab lugu heast naljast.
Neid põhimõtteid järgides saab hea kodanik olla igaüks, hoolimata kodakondsusest.
Koostanud Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua esinduskogu 2002. aastal.