Kogukonnapraktika mudelid koolides

Koolides on kasutusel väga erinevad lahendused kogukonnapraktika kooli õppekavasse integreerimisel. Osalenud õpetajate ja õpilaste tagasiside kohaselt on programm tõhusam, kui see on kogu kursusele või klassile kohustuslik. See loob parema ühtsustunde ja aktiveerib passiivsemaid õpilasi. Lisaks on see signaal, et õpetaja väärtustab antud tegevusi ja nende tulemusi.

Toome siin loetelu enamlevinud lahendustest, et need oleksid headeks näideteks ja innustuseks oma kooli enim sobiva lahenduse leidmisel.

1. Ühiskonnaõpetuse kohustuslik osa, st kõik ühe või mitme klassi õpilased peavad aine läbimiseks kogukonnapraktikat tegema. Kogukonnapraktika on kooli ühiskonnaõpetuse ainekavasse sisse kirjutatud, nt Läänemaa Ühisgümnaasiumi sotsiaalainete ainekavas. Selline lahendus on kasutusel enamikus koolides.
2. Kogukonnapraktika valikkursus (35 t), millest 20 tundi moodustab praktika ja ülejäänud kontakttunnid (teooria, sissejuhatus praktikasse, hiljem praktika analüüs). Kursuse eest vastutavad kaks inimest: kursuse koordinaator ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Viimane tegeleb pigem kontakttundidega, esimene praktikaga seotud küsimustega. Lahendus on kasutusel Jõgevamaa Gümnaasiumis.
3. Kohustuslik kogukonnapraktika kursus, mille eest vastutab ühiskonnaõpetuse õpetaja. Lahendus on kasutusel Tarvastu Gümnaasiumis, ainekavaga saab tutvuda siin.
4. Osa kolm aastat kestvast ettevõtlusõppe kursusest. Ettevõtlusõppe kursus on õpilastele valikkursus. Kursuse eest vastutavad koordinaator ja aineõpetajad. Lahendus on kasutusel Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis.
5. Sotsiaalsuuna kohustuslik kursus, teistele suundadele valikkursus. Lahendus on kasutusel Valga Gümnaasiumis.
6. 12. klassi koolieksam, mis on kõigile kohustuslik. Lahendus on kasutusel Tallinna Saksa Gümnaasiumis.
7. Kogukonnapraktikat võib kaaluda ka 11. klassi uurimistöö lahendusena.
8. Ühiskonnaõpetuse vabatahtlik osa, st õpilased võivad kogukonnapraktika valida üheks tegevuseks aine sees. Enamasti vabastatakse kogukonnapraktika tegijad mõnest muust tegevusest, nt kontrolltööst, referaadist vms. Selle lahenduse puudus on, et kõik õpilased ei saa praktikakogemust ja enamasti jäävad kõrvale need, kes on niigi vähemaktiivsed, kuigi just nemad võiksid sellest kogemusest enim kasu saada.
9. Kogukonnapraktikat on kasutatud loovalt eri õppeainetes, nt ajakirjandusõpe, karjääriõpetus, ettevõtlusõpe.