Minu praktika lugu
Minul oli võimalus, õppeaine ,,Mina ja kogukond“ raames, endale meelepärases vabaühenduses olla praktikant.
Minu hirmud seoses praktikaga olid teistest veidi erinevad. Olen füüsilise puudega noor, liikumiseks saan kasutada vaid elektrilist ratastooli ning käeline võimekus on suurel määral piiratud. Kartsin, et ma ei leia enda jaoks üldse sobiliku praktikakohta. Selle tõttu tekkisid mul ka hirmud: kas ma leian enda jaoks sobiliku praktikakoha, millised oleksid liikumisvõimalused, kui palju ma suudaksin seal ära teha.
Lugedes praktikakohtade soovitud praktikantide tingimusi, sain aru, et pean paljud huvitavad vabaühendused enda jaoks välistama just eeldatavate füüsiliste tegevuste tõttu. Lõpuks olin endale leidnud kolm vabaühendus, kaks neist Hea Kodaniku nimekirjast, ühe vabaühenduse leidsin ise. Viimane osutuski minu valikuks. Selleks vabaühenduseks oli SA Haapsalu Hoolekandekeskuse. See tegeleb põhiliselt asenduskodu, aga ka päevahoiu ja varjupaiga pakkumisega. Enamus sealsed lapsed ja noored on raske või sügava puudega.
Valisin just selle vabaühenduse, kuna tahtsin, et asutus asetseks kindlasti Haapsalus – minu kodulinnas ning kuna mul oli eelnev kogemus selle keskusega olemas, teadsin, et seal on tagatud võimalused, mis laseksid ka minul vabalt liikuda. Samuti oli varasemast ajast olemas kontakt sealse töötajaga. Otsustasin võimalust kasutada ja pakkusin end ise praktikandiks. Helgi Mitt, SA Haapsalu Hoolekandekeskuse pearaamatupidaja ja tegevusjuht, oli nõus mind koheselt avasüli võtma oma praktikandiks.
Praktika kulges kenasti, sain ennast igati proovile panna. Seal olles sain arvutis vormistada projekti „Tugiteenuste osutamine raske ja sügava puudega lastele 2017-2020.a“ aruandlust ning suhtlesin ja tegelesin sealsete laste ja noortega. Kaks korda nädalas käisin raamatupidaja kabinetis vormistamas aruandlust. Täpsemalt vaatasin tugiisikute poolt täidetud tabeleid hoidmisteenuse kasutamisest teatud kuupäevadel ja kellaaegadel ning tegevustest ja asutustest, kus tegutseti, ja seejärel sisestama need andmed arvutisse Excelis koondtabelina. Pidin hoolikalt jälgima kas kõik kellaajad klapiksid, kuna tänu sellele arvutati abistajale palk ehk pidin ka jälgima alati, et valemid oleksid korras. Selle töö juures oli tähtis tähelepanelikkus ning täpsus. Seevastu teise tegevuse juures, tegelemine sealsete noortega, pidin olema võimalikult loov.
Sealsed noored olid erinevad: kes jutukam, kes tagasihoidlikum, kes avatum, kes kinnisem. See praktika andis mulle võimaluse arendada kohanemisvõimet ja suhelda inimesega tema soovile vastavalt. Päeva vältel me joonistasime, voltisime paberist luiki, mängisime erinevaid kaardimänge ja lauamänge: Alias, Uno, Tsirkus ning vaatasime ka filmi. Koos kasvatajatega valmistasime kõigile ka õhtusöögi.
Mulle oli tähtis see kogemus, mille Haapsalu Hoolekandeksekusest sain ning ka juhendaja positiivne tagasiside. Olen tänulik võimaluse eest ennast proovile panna, sest ilma kogukonnapraktikata ma poleks uurinud erinevaid vabaühendusi ja pakkunud ennast vabatahtlikult praktikandiks. Nüüd, kui praktika küll läbi sai, tunnen, et võiksin ka pakkuda ennast teistesse vabaühendustesse vabatahtlikust, just sellepärast, et saada ise kogemusi juurde, arendada endas omadusi ja oskusi, kindlasti ka seepärast, et sulanduda rohkem ühiskonna tegevustesse ja kompida iseenda piire, laiendada oma mugavustsooni ning näidata ka teisetele, kes võivad mingil moel eristuda inimmassist, et kui ise enda piire ei nihuta ja ei katseta, siis hirm tegutsemise ees ei kao kuhugi. Inimene on see, kes oma unistuste kõrgused endale määratleb.
Soovitan kõikidele osaleda kogukonnapraktikas. See annab nii palju juurde nii inimesele endale, kui ka ühiskonnale. Nii palju kui mina olen kokku puutunud ja kuulnud, siis juhendajad on väga vastutulelikud ja loovad, mis garanteerib selle, et igaühele leiduvad, inimesele vastavalt, sobilikud ülesanded.
Annete Valk, Läänemaa Ühisgümnaasiumi 10. sotsiaalsuuna õpilane