Minu kogukonnapraktika MTÜ Rakvere Maratonis
MTÜ Rakvere Maraton meeskonda sattusin juba 2013. aastal. Sinna sattusin ma tänu isale. Temaga hakkasin igal aastal kaasas käima ja abiks olema. Enne seda üritust polnud ma varem vabatahtlikku tööd väga teinud, kuna olin veel nii noor. Põhinedes oma praktikale, saan öelda, et inimeste panus ühiskonda vabatahtliku tööga õigustab end igati. Nähes, kuidas selline üritus inimestele väga korda läheb, kõik see melu ja liikumisrõõm ja kõik muu, on mul hea meel, et sellist asja korraldama hakati.
MTÜ-sse võeti mind vastu väga hästi. Esimestel aastatel sain ma kõrvalt jälgida ja meelde jätta, millega oli tegu ja kuidas kõik toimis. Hiljem hakkasin juba saama aina rohkem ülesandeid ja vastutust. MTÜ-s olen õppinud väga palju uusi asju ja saanud palju teadmisi. Iga aastaga saan uusi teadmisi jälle juurde, sest alati on midagi õppida (ja paremini teha). Need oskused ja teadmised on ka väljaspool MTÜ-d ära kulunud, näiteks meeskonnatöö ning veidi ka juhtimisoskus.
Rääkides oma kohustustest praktikal, siis viimastel aastatel on vastutus suurenenud. Algul käisin ma lihtsalt isaga kaasas ja tegin seda, mida temagi – nii palju kui jaksasin. Nüüd olen juba saanud peale üldise ettevalmistuse meeskonnaga ka muid ülesandeid. Näiteks jooksu ajal on olnud mitu aastat oma vastutav koht rajal. Seal ma juhatan inimesi, kui vaja, ning samuti vajadusel suhtlen ka autojuhtidega, kes tahavad kas kuskile pääseda või ära minna. Sinna punkti saan endaga kaasa abilisi, keda juhendan ja kellega teen koostööd, et asi sujuks võimalikult hästi. Sellega on väga suur vastutus, et keegi valesti ei jookseks või mõnda muud äpardust ei juhtuks ja et kõikide külastajate elamused oleksid meeldejäävad.
Eesmärgid, mis ma endale selle praktika ajaks seadsin, kindlasti täitsin. Üks nendest oli olla võimalikult aktiivne ja käia igal pool abiks, kus vaja. Seda ma ka enda võimekuse piirides tegin. Teiseks eesmärgiks seadsin endale jooksjate ergutamise. Kuna minu punkt asus raja lõpus, siis võtsin endale eesmärgiks jooksjaid lõpusirgel ergutada. Nagu oli nägudest näha, siis see meeldis neile ja läks korda. Kuna oli siiski koroona aeg ja tuli käituda vastavalt seatud reeglitele, siis rahvaarv oli väiksem, kui muidu oleks olnud. Kõikide nende aastatega, mis ma selle MTÜ-ga olen veetnud, sain endale palju kogemusi juurde.
Meeskonnatöö tähtsus on olnud minu jaoks läbi aastate peamine kogemus – kui kõik sujub hästi, kõik teavad, mida tegema peavad ning aitavad üksteist. See meeskond, kes meil seal toimetab, on imeline ja nendega on väga hea koos töötada. Peale selle, et töö sujub hästi, on kogu aeg kõigil lõbus ja hea tuju. Sellest praktikast on edaspidises elus kindlasti palju kasu, sest kõik need teadmised, oskused ja kogemused kuluvad igal pool ära.
Praktikal saadud kogemustepagas on väga suur ja kasulik. On koole, kus arvestatakse sissesaamisel varasemaid tegemisi. Samuti on ka töökohti, mille puhul saab kasutada neid oskusi. Kindlasti kavatsen ma Ööjooksuga veel edasi tegeleda ja seal abiks käia. Miks mitte ka uusi väljakutseid vastu võtta. Kogemusi pole kunagi küllalt ja iga kogemus annab elule juurde. Erilisi ettepanekuid või tähelepanekuid mul teha ei olegi, sest siiani on kõik väga hästi sujunud. Kui siis seda, kuidas üritust veel mugavamaks ja vägevamaks saaks jooksjate ja teiste külastajate jaoks teha. Aga selle kallal käib kogu aeg töö niikuinii.
Kokkuvõtteks võin ma öelda seda, et selle praktikaga sain võib-olla täpsemalt ülevaadet endast ja sellest, kuidas ma midagi teen ja kuidas ma erinevate olukordadega toime tulen. Kui ma muidu keskendun ainult sellele, kuidas üritus läks, siis nüüd sain ka praktika kaudu ennast analüüsida ja vajadusel ka täiendada.
Marc-Erik Leek, Rakvere Reaalgümnaasiumi 12. klassi õpilane