Miks tasub olla vabatahtlik?
8.detsember 2016 | Helen Talalaev, Vabaühenduste liit EMSL
Lühike vastus on — see teeb inimesi õnnelikuks ja teeb neile head. Kui küsida, miks inimesed vabatahtlikuna eri algatustes või organisatsioonides kaasa löövad, siis esimesena ütlevad nad, et nad saavad oma tegemistest ja saavutustest emotsionaalset rahuolu. Samuti toovad nad välja soovi aidata teisi inimesi ja vajadust tunda ennast ühiskonnas vajalikuna.
Võiks ju küsida, kust see õnn tuleb, kui töötad oma vabast ajast ja teed seda ilma palka saamata? Noored vabatahtlikud on selle peale vastanud, et see tunne, kui sa teed midagi ühiskonna või teiste inimeste heaks, on vägev. Näiteks võid käia abis loomade varjupaigas ja jalutada koertega ning mängida kassidega, et nende päevadesse rohkem rõõmu tuua. Toidupangas saad käia abis toitu kogumas, et seda saaks edasi jagada neile, kes iga päev endale piisavalt toidukraami osta ei saa. Loomakaitseorganisatsioonides saab tegutseda selle nimel, et Eestis ei oleks ühel päeval enam karusloomafarme ja inimõiguste eest seisvates organisatsioonides saab anda oma panuse selleks, et kõiki inimesi koheldaks võrdselt.
Saad oma ideid ellu viia
Vabatahtlik tegevus annab sulle ka võimaluse mõnda enda ideed hakkata ellu viima. Vahel inimesed näevad probleemi ja äkitselt on just neil olemas lahendus. Kui leiad mõttekaaslased, siis saabki pihta hakata. Vahel saab niimoodi ära teha suuri asju. Paljud tänaseks suureks saanud algatused on kunagi olnud uljad ideed ja unistused kellegi peas. Olgu selleks siis Teeme Ära talgupäev, Arvamusfestival või Kassiabi.
Kindlasti võib vabatahtlikku tegevust näha ka teadliku osana karjääri planeerimisest. Kui oled alles alustamas mõnes valdkonnas, siis alguses ei pruugi sa kohe palgalisele tööle saada, kuid vabatahtlikuna võid väärt kogemusi omandada, millest saab sinu karjääri vundament. Teisalt võid enda seniseid teadmisi ja kogemusi mõne valdkonna arendamisesse panustada, sest tahad, et ühiskonnas toimuks teatud muutused ja näed, et just sinul on võimalik neid muutusi tagant tõugata. Nõnda näeme, kuidas näiteks edukad ettevõtjad kodanikualgatustes kaasa löövad ja oma õla alla panevad, et enda kogemused ja oskused ühiskonna heaks tööle panna.
Uued sõbrad vabatahtlike seast
Lõpetuseks tähendab vabatahtlikuna mõnes algatuses või organisatsioonis kaasa löömine ka uusi sõpru ja tuttavaid ning tööalaseid kontakte. Mõttekaaslaste leidmine, kellega seovad ühised väärtused ja eesmärgid, on paljude jaoks just see, mis nad vabatahtliku tegevuse juurde toob. Sest üheskoos oleme tugevad ja saame palju rohkem tehtud.
Kui sa tahaksid vabatahtlikuna mõne organisatsiooni juures kaasa lüüa, kuid ei tea, kust neid leida või kuidas end neile pakkuda, räägi koolis kogukonnapraktikast. See programm toob noored ja piirkonna vabaühendused kokku, loob võimalused vabatahtlikuks tegevuseks ning toimib hästi juba 19 koolis üle Eesti.
Vabatahtlikud toimetavad kõikjal, kokku umbes 30% Eesti inimestest lööb mõnes algatuses kaasa, olgu selleks siis kohalik külaselts, koristustalgud, annetuste kogumine, meeleavalduse korraldamine või mõne inimgrupi huvide esindamine. Kõik ikka selleks, et inimene ise oleks õnnelik ja tunneks, et ta saab midagi muuta. Ja et rohkem asju saaks tehtud. Nõnda saame ka oma ühiskonnaga liikuda selles suunas, et meil kõigil oleks siin hea elada.
Noorte infomessi Teeviit 2016 noorteinfo tegevust rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF-ist kaasrahastatud programmis “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” kirjeldatud tegevuste raames.
Artikkel ilmus veebiajalehes Noorte Hääl 8.detsembril 2016 noorte infomessile Teeviit 2016 pühendatud artiklitesarjas.