Kogukonnapraktika tutvustab kogukonna tegemisi
Kui 2018. aasta septembris gümnaasiumiteed alustasin, tutvustati meile koheselt ka kogukonnapraktika olemust ja võimalusi. Olin selleks ajaks antud programmiga tuttav, sest Antsla Gümnaasiumis oli see kolmas aasta, kui õpilased vabatahtlikku tööd tegemas käisid. Samuti olin ka varasemalt vabatahtlikku tööd teinud korrastustel ja üritustel. Nii sain programmiga taas võimaluse kellegi meele paremaks teha ning kasulik olla.
Oma praktikakohaks valisin MTÜ Spordiühing Ekstreempargi, kes korraldab igal kevadel ühte Euroopa suurimat aerutamisvõistlust – Võhandu maratoni. Lisaks maratonile korraldab ühendus ka ronimistreeninguid, süstaslaalomi võistlusi, matku ja palju muud, ühendades spordi ja ekstreemsuse. Ühendusega olin kokku puutunud juba varasemalt ja seega võeti mind meelsasti abiliseks ettevalmistustöödel. Nii sain anda oma panuse rohkem kui tuhandele osalejale sujuvama ja rõõmsama päeva loomises.
Praktikaga alustasin 2019. aasta märtsis, mil algas kiire stardikomplektide ettevalmistus. Kogu praktika jooksul tegin töid etappide kaupa. Samuti sain tähtajaks ka ise kodus teha osa töid ja ka meeskonnaga kontoris. Minu ülesandeks oli stardikomplektide ettevalmistus, mis taaskord rekordilise osalejate arvuga (3000 inimest ja 1200 paati) vajas nobedaid käsi ja süsteemseid abilisi. Iga uue etapi juurde jõudes tutvustati mulle kõigepealt, milline peaks olema oodatav tulemus ja kuidas selleni jõuda ning siis sain ise oma kätega asja kallale asuda. Selleks, et 3000 inimesel oleksid vastavalt registreeringule õiged stardinumbrid, kinnituseks haaknõelad, raja läbimiseks kaardid, käepaelad ja palju muud, pakkisid vaid sõrmedel loetud arv inimesi tuhandeid komplekte, mis nõudis pikki päevi ja õhtuid. Kuigi töö oli rutiinne ja sarnanes rohkem liinitööle, leidsin sellest justkui rahustava käelise tegevuse.
Praktikat alustades soovisin ka olla abiks ürituse päeval, 20. aprillil, kuid elu on etteaimamatu ja nõnda perekondlikel põhjustel jäi seekord maraton ise nägemata ja sai ka praktika ootamatu lõpu. Kuid maratoni ja selle telgitaguseid olen ma ka varasemalt näinud, mistõttu ma päris ilma sellestki kogemusest pole jäänud.
Kuna üritus möödus edukalt, võisin tunda head meelt, et sain anda oma panuse sellesse. Kogukonnapraktikaga arendasin enda näppude osavust ja koostööd teistega ning tähtajaliste tööde organiseerimist. Kuigi töö oli füüsiliselt väsitav, sain kergendada teiste koormat mõnevõrra ning kiirendada tööprotsessi.
Olen väga rahul, et läbisin selle tee ning soovitan seda ka kõigile teistele. Vabatahtlik töö on tänuväärne töö. Sellest saadav kogemus ületab igasuguse tasu. Läbi töö avardad oma silmaringi ning õpid tähelepanu pöörama detailidele ning olukordi lahendama, millega koolipingis sa kokku ei puutu, kuid töömaailmas osutuvad need hädavajalikeks. Kogukonnapraktika annab võimaluse teha heategu nii endale kui ka teistele.
Diana Liiv, Antsla Gümnaasiumi 12. klassi õpilane