Kokkuvõte Tartu Laste Turvakodu kogukonnapraktikast
Rääkige oma ettevõtmistest turvakodus. Mis te lastega füüsiliselt tegite, mida kodutööna organiseerisite?
Esimesel kohtumisel juhendajaga rääkisime turvakodu olemusest – selle tegemistest, klientuurist, eesmärkidest. Saime ka juhendajaga tuttavaks ning panime paika praktikaplaani.
Seidy: “Mina tegelesin praktika ajal 6-aastase tüdrukuga, kes ei oska rääkida. Kodust võtsin kaasa erinevaid lasteraamatuid ning printisin välja pilte värvimiseks. Turvakodus vaatasime koos raamatutest pilte, õppisime värve, värvisime, mängisime mängutoas, käisime õues jalutamas ja käisime söömas.”
Kriki: “Praktikapäeva hommikul haarasin mina kodust kaasa oma kõige põnevamad lauamängud, et neid koos turvakodus olevate lastega mängida ning selle kaudu nendega vestelda. Päeva esimesel poolel tutvusin, mängisin ja vestlesin kolme noorega. Pärastlõunal läksin kahega neist Tartu Zooloogiamuuseumit uudistama. Päeva lõpuks olin võitnud noorte usalduse nii, et suhtlesime täiesti vabalt erinevatel teemadel.”
Eriolukorra tõttu ei saanud me aga enam praktikat turvakodus kohapeal teostada. Seega valmistasime turvakodu peastendile plakati pealkirjaga ,,Koos on kergem”. Samuti valmistasime ise turvakodule kingituseks kaks kehakoorijat ja 2 huulekoorijat, et sealsed elanikud saaksid laupäevaseid saunaõhtuid veel rohkem nautida.
Kuidas te nüüd elu laste turvakodus reaalselt ette kujutate?
Enne praktika sooritamist puudus meil ettekujutus turvakodu olemusest. Tänu juhendajale oleme nüüd väga palju tedlikumad turvakodu vajalikkusest ja selle tööst.
Kui juttu oli turvakodust arvasime, et tegemist on kohaga, kuhu lapsi saadetakse nii-öelda karistuseks, et “mõistus koju tuleks”. Tegelikult see nii aga ei ole. Reaalselt jõuavad sinna alpsed, kel on abi vaja enese leidmisega ning neid hoitakse ära halvale teele minemast või siis aidatakse neid sealt tagasi ree peale.
Turvakodusse sattunud lastel on Tartu Laste Turvakodu näol väga armas paigake, kust abi otsida, sest sealsed inimesed tõeliselt hoolivad ja on pühendunud noorte aitamisele.
Millised sotsiaalsed probleemid teile selgemaks said?
Kõige olulisem, mis meile silma jäi oli see, et noortel on vaja inimest, keda usaldada ja turvalist kodu, kus elada. Teine kord ei olegi peredel piisavat ressurssi, et pakkuda turvalist keskkonda kasvamiseks, süüa või riideid. Selle probleemi leevendamiseks ongi olulisel kohal turvakodu, kus töötavad inimesed, kes on pühendunud noorte abistamisele.
Kui oluliseks hindate laste turvakodu olemasolu?
Kahjuks on peresid, kellel puudub elukoht, söök või riided. Tänu turvakodule on neil peredel võimalik siiski elada täisväärtuslikku elu.
Ühtlasi on neil, kes ei tunne end omas kodus turvaliselt, võimalik turvakodus elada senikaua, kuni olukord kodus paraneb või kuni leitakse talle uus kodu.
Ka on turvakodu koht, kuhu saab viia lapsed, kes on oma vanemad ära kaotanud.
Seega on meie jaoks turvakodu olemasolu tohutult vajalik. Teame, et kõik turvakodu töötajad teevad oma tööd südamega ning on valmis kõiki aitama.
Kas teie ise asuksite tulevikus sotsiaaltööle?
Enne kogukonnapraktika läbimist oleks meie vastus olnud pigem ei. Kuid nüüd, kui oleme praktika läbinud, näeme sotsiaaltööd teistmoodi ning see on üks võimalik eriala tulevikuks.
Kriki Kaits ja Seidy Talv, Tartu Jaak Petersoni Gümnaasiumi 12. klassi õpilased