Kuidas noored kogukonnapraktikaga Eestit paremaks teevad
On hea, kui õpilased oskavad ühiskonnaelu puudujääke märgata ja nende leevendamiseks oma panuse anda. Hea võimaluse selleks pakub kogukonnapraktika programm, millega liitunud õpilased proovivad kätt mõnes vabaühenduses (mittetulundusühingus või sihtasutuses) midagi ise ja päriselt ära tehes. Sel õppeaastal osales programmis 19 kooli üle Eesti. Praktikalt uusi oskusi saanud kõnelevad kogemustest õhinaga ning tunnistavad, et kohtusid maailmaga, millest neil enne aimugi polnud.
Kuidas noored vabaühenduste töös kaasa lõid?
Noortele on ette antud valik oma piirkonna vabaühendustest, mille hulgast nad endale sobiva praktikakoha valivad. Nad lepivad oma praktikajuhendajatega kokku, millise tegevusega vabaühenduses kaasa löövad.
Näiteks Anette Jõgimaa Rapla Vesiroosi gümnaasiumi 12. klassist tegi praktikat heategevuslikus organisatsioonis Saagu Valgus, mis jagab annetustest saadud esemed edasi abivajajatele ning toetab laste huvitegevust. Anette aitas annetatud rõivaid sorteerida, et valida välja, millised neist lähevad jagamiseks, millised müüki ja millised pole enam kasutuskõlblikud. Eesti tsöliaakia seltsi viis oma mõtted ja abikäed Maria Mironova Rakvere gümnaasiumist. Tema uuris praktika käigus Lääne-Virumaa lasteaedade ja koolide võimalusi gluteenivaba toitu pakkuda.
Maarja Evert, Krisli Johanson ja Mari Maisla Tarvastu gümnaasiumist otsustasid võtta ette pika bussisõidu Tartusse, et teha oma praktika Tartu laste turvakodus. Nad võeti turvakodu perre soojalt vastu ning nende ülesandeks sai pakkuda lastele liikumisvõimalusi. Selleks korraldasid nad lastele tantsuringi ja said kohe ka kutse esineda turvakodu 25. aastapäeval. Lisaks aitasid nad sisustada erivajadustega laste koolivaheaega, mis nõudis neilt hoopis teistmoodi lähenemist kui ülejäänud õpilastega tegelemine.
Lääne-Virumaa vabaühenduste konverentsi „Teen, sest hoolin” aitas korraldada Liisa Lehtiniemi Rakvere gümnaasiumist oma praktikal Lääne-Viru arenduskeskuses. Koos praktikajuhendaja ja teiste praktikantidega arutasid nad enne konverentsi, milline korraldus oleks kõige parem. Liisa kirjutas kokkuvõtted konverentsi ettekannetest, sest sai nii tegelda sellega, mis talle enim huvi pakub – kirjutamisega.
Omalaadse kogemuse said Ülenurme gümnaasiumi õpilased Darja Strelovskaja, Lisanne Pendra, Egert Pärsikivi, Kaimar Babitš, Gerli Tumm ja Moonika Pungar, kui nad MTÜ-s Õnnemaa mõtlesid välja heategevusalgatuse „Valgus südamesse”. Nad panid piparkookidest ja isetehtud küünlajalgadest kokku jõulukingid Ülenurme valla üksinda elavatele inimestele. Läksid külla, viisid kingituse, ajasid juttu ja kuulasid lugusid nende elust. Neile ulatasid abikäe koolikaaslased Kaido Tamm, Karl-Clemet Krier ja Ragnar Jõesaar ning Annelinna gümnaasiumi praktikandid Veronika Taraskina, Olga Kudrjavtseva, Anna Sidorenko, Anastasiia Gornostaeva, Nastasi Stanitskaja ja Jekaterina Goidina, kes olid samal ajal praktikal Toidupangas ja panid kokku toidupakid.
Mida kogukonnapraktika andis?
Kõik praktikal käinud õpilased tundsid rõõmu, et said head teha ja kellegi päeva paremaks muuta. Kuigi alguses võis tunduda, et tegemist on tüütu lisakohustusega, aitasid avatud suhtumine ja toetavad praktikajuhendajad leida lahendused, kuidas organisatsiooni juures midagi kasulikku ära teha. Anette Jõgimaa Rapla Vesiroosi gümnaasiumist sai juhendajaga kõneldes aru, et vabaühendused ongi need, mis aitavad siis, kui riik abi pakkuda ei suuda, ja igaühel on võimalik kaasa aidata. Maria Mironova Rakvere gümnaasiumist mõistis, kui palju saab vabatahtlikuna ära teha, kui jagub vaid julgust pihta hakata. Maarja Evert, Krisli Johanson ja Mari Maisla Tarvastu gümnaasiumist tundsid rõõmu, et said aidata üht olulist probleemi lahendada. Nüüd mõistavad nad paremini, mis on kodanikuühiskonna roll probleemide lahendamisel. Liisa Lehtiniemi Rakvere gümnaasiumist kohtus konverentsil inimestega, kellega ta muidu poleks kunagi kohtunud, ja kuulis lugusid MTÜ-de tegevusest, millest ta varem midagi ei teadnud. Algatuse „Valgus südamesse” noored said teada, mida nemad kodanikena saavad ära teha, et enda lähedal elavate üksinda elavate inimeste ellu rõõmu tuua. Noored hindasid võimalust kedagi aidata ja rõõmustasid hea tunde üle, mida aitamine annab.
Miks õpetajad programmiga liituvad?
Programmiga liitunud õpetajad leiavad, et kogukonnapraktika annab noorte jaoks koolis omandatud teooriale praktilise sisu ja käegakatsutavuse. Heli Kirsi, kogukonnapraktikaga esimeste hulgas alustanud Rakvere gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, selgitas, et kogukonnapraktika kui ühiskonnaõpetuse loomulik osa mõjutab ennekõike õpilaste väärtushoiakuid, nagu isiklik vastutus, sotsiaalne õiglus, säästev eluviis, elukestev õpe, seaduslikkus. Tema sõnul kätkeb praktika vabaühendustes inimeseks olemise õpetust, mis on 21. sajandi koolis määrava tähtsusega. Kuna programmis osalemine viib gümnaasiuminoored otse kodanikuühiskonna südamesse, aitavad nad nõnda noortel vaatevälja avardada ja julgustavad õpilasi midagi päris ise ette võtma.
Viljandi gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Juhan-Mart Salumäe tõi esile, et kogukonnapraktika programm on sisuliselt ainus võimalus, kuidas noored saavad vabaühenduste tööga kokku puutuda. Samuti annab praktika noortele väärt töökogemuse, mida oma elulookirjeldusse lisada. Vahvad edulood kõnelevad, kuidas mõni noor on pärast praktikat vabaühendusse tööle jäänudki või leidnud soovitud töö mõnes ettevõttes tänu sellele, et ta elulookirjelduses oli välja toodud praktika ajal saadud töökogemus.
Õpetajad on esile toonud, et kogukonnapraktika võib avada noortes külgi, mida nad polnud varem näinud. Õpetaja Juhan-Mart Salumäe oli tõsiselt üllatunud, kui kolm noormeest otsustasid omal algatusel teha lastele mängude päeva, kuigi seni polnud nad ilmutanud märkigi sellest, et võiksid midagi sellist korraldada.
Mis on kogukonnapraktika?
- Kogukonnapraktika käigus löövad õpilased mõne nädala jooksul umbes 15 tundi kaasa enda valitud organisatsiooni tegevuses, täites mõnd endale jõukohast ja huvipakkuvat ning vabaühendusele vajalikku tööülesannet. See kogemus aitab õpilastes kujundada kodanikualgatust toetavaid väärtushinnanguid ja annab arusaama vabaühenduste olemusest, tegevusest ja rollist ühiskonnas.
- Enamasti tehakse kogukonnapraktikat seotuna ühiskonnaõpetusega, kuid mõnes koolis on see ühendatud ajakirjanduse või karjääriõppega.
- Kogukonnapraktika programmi juhib vabaühenduste liit EMSL, kus kaks koordinaatorit aitavad ja toetavad õpetajaid programmiga alustades ja edaspidigi. Nad viivad kokku kooli ja vabaühendused, kuhu noored praktikale minna saavad.
- Sel kevadel liituvad programmiga uued koolid. Lähiaastatel kaetakse kõik Eesti maakonnad ning jõutakse veel kümnetesse koolidesse, et oleks üha enam häid kodanikke, kes Eesti elu edasi viivad. Kogukonnapraktika annab selleks hea kogemuse ja tõuke.
- Kel tekkis programmi vastu huvi, see leiab rohkem infot kodulehelt heakodanik.ee/kogukonnapraktika.
- Programmi elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti noorsootöö keskuse elluviidava ESF-i kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” kirjeldatud tegevuste raames.
Artikli autor on kogukonnapraktika koordinaator Helen Talalaev, see ilmus Õpetajate Lehes 31. märtsil 2017.